Psoriaas

Psoriaas on krooniline põletikuline naha- ja liigestehaigus. Psoriaasi esineb umbes 2 % elanikkonnast. Umbes 10-30% nahapsoriaasi haigetest esineb ka liigeste psoriaas. Alla 40 aasta vanuses algav psoriaas on tugevalt pärilik. Streptokoki poolt põhjustatud kurgumandli põletik on tuntud psoriaasi esile kutsuv faktor. Psoriaasi haigestumise riski tõstavad ka stress, ülekaalulisus, suitsetamine ja rohke alkoholi kasutamine. Enamusel haigetest on psoriaas kerge või mõõduka kuluga, raskekujulise psoriaasi haigeid on umbes 3-5%.

Psoriaasi peamised sümptoomid on punetavad, ketendavad ja selgepiirilised laigud, naastud (pildil). Naastud on nahapinnast kõrgemad ja esinevad tavaliselt sümmeetrilised. Psoriaas võib esineda kõikides nahapiirkondades, peanahal, nahavoltides,  küüntel ja liigestes. Psoriaas võib olla väga piiratud või väga laiaulatuslik. Raskekujulise psoriaasi korral on hõlmatud üle 10 protsendi nahast.

Kergema psoriaasi raviks kasutatakse eelkõige paikselt kasutatavaid ravimkreeme. Raskema psoriaasi raviks on olemas mitmesuguseid nahaarsti poolt määratavaid ravimeid ja lisaks sellele meditsiiniline valgusravi. Keskmise raskuastmega ja raskekujulise psoriaasi ja liigesepsoriaasi korral tuleb sageli kasutada tugevamat suu kaudu võetavat ravi. Selleks kasutatavad immunomodulaatorid on peamiselt atsitretiin, metotreksaat ja tsüklosporiin A. Juhul kui nende ravimite efekt pole piisav, kasutatakse nn. bioloogilisi ravimeid, näiteks TNF-alfa inhibiitoreid. Kõik need ravid nõuavad regulaarset jälgimist eriarsti juures ja laboriuuringuid kõrvaltoimete väljalülitamiseks.

Psoriaasi ravi eesmärk on naha- ja liigesesümptoomide maksimaalne vähendamine, mida reeglina on võimalik tänapäevaste ravimitega ka saavutada. Teatud psoriaasi vormide korral on võimalik efektiivse raviga saavutada haigusnähtude rahunemine mitmeteks aastateks.